Mitmekeelne koduleht: millal seda vaja on
Mitmekeelne sait kõlab alati hea mõttena, kuid iga lisakeel tähendab topelt sisu, topelt hooldust ja topelt kulu. Eestis on küsimus eriti terav, sest valida tuleb eesti, vene ja inglise keele vahel. Vaatame ausalt, millal mitmekeelsus end ära tasub ja millal see on raisatud raha.
Millal mitmekeelsus end ära tasub
Teie kliendid räägivad päriselt eri keeli. Kui märkimisväärne osa sihtrühmast eelistab vene või inglise keelt, on iga keel otsene müügiargument.
Müüte väljapoole Eestit. Eksport, e-pood välisturgudele või turism nõuavad inglise keelt kui miinimumi.
Vene keel kohalikul turul. Paljudes Eesti piirkondades ja teenusvaldkondades on venekeelne klient oluline osa käibest, ja venekeelne sait näitab, et neid oodatakse.
Konkurendid on ainult ühes keeles. Mitmekeelsus võib olla just see eelis, mis toob teile kliendi, keda konkurent ei kõneta.
Millal mitmekeelsust pigem mitte teha
Teie kliendid on praktiliselt kõik eestikeelsed. Kohalik teenus, mille ostjad räägivad eesti keelt, ei vaja ingliskeelset versiooni iseenda pärast.
Te ei suuda teist keelt hooldada. Vananenud, pooleldi tõlgitud teine keel jätab halvema mulje kui ühekeelne korralik sait.
Teete seda ainult välimuse pärast. Keel uhkuse asjana, mida keegi ei kasuta, on lihtsalt kulu ja hoolduskoorem.
Parem üks väga hea keel kui kolm poolikut. Alustage sealt, kus on päris nõudlus, ja laienege siis, kui see end tõestab.
Eesti keelevalik praktikas
Eesti keel on enamiku kohalike äride alus ja vaikevalik.
- Vene keel: tugev kohalikul turul paljudes piirkondades ja teenustes, sageli tähtsam kui inglise keel siseturul.
- Inglise keel: vajalik ekspordiks, turismiks, rahvusvaheliste klientide ja e-residentide jaoks.
- Kombinatsioon ET ja RU katab tihti kogu Eesti siseturu, ET ja EN katab kohaliku ja rahvusvahelise.
- Kolm keelt (ET, RU, EN) on mõistlik siis, kui kõigil kolmel on päris sihtrühm, mitte oletus.
Tehniline pool: hreflang ja URL-struktuur
Hreflang on märgend, mis ütleb Google'ile, milline lehe versioon on mis keeles. Õigesti seadistatuna näitab otsing igale kasutajale tema keeles versiooni ja väldib, et keeleversioonid omavahel konkureeriksid.
URL-struktuur peab olema selge. Levinud on keeleprefiks (/ru/, /en/) või alamdomeen. Eesti vaikekeele puhul hoitakse pealeht tihti ilma prefiksita ja teised keeled prefiksiga.
Iga keel vajab oma päris sisu, sealhulgas tõlgitud pealkirjad, kirjeldused ja URL-id. Pooleldi tõlgitud leht, kus pool teksti on endiselt eesti keeles, segab nii kasutajat kui otsingumootorit.
Lisage selge keelevahetuse nupp, mis viib sama lehe vastesse, mitte alati avalehele.
Kulud ja hooldus, mida arvestada
Esmane tõlge on ühekordne kulu, kuid hooldus on pidev. Iga muudatus, uus teenus või kampaania tuleb teha igas keeles.
Masintõlge annab lähtekoha, kuid avaldatav sisu vajab keeleinimese kontrolli, eriti müügitekstid ja juriidiline osa.
Arvestage ka tuge: kui sait on venekeelne, ootab klient ka venekeelset vastust päringule. Keel pole ainult sait, vaid kogu teeninduse ahel.
Hea reegel: lisage keel siis, kui suudate seda sama hästi hooldada kui põhikeelt, mitte hetk varem.
FAQ
Kas masintõlkest piisab?+
Lähtekohaks jah, lõpptulemuseks pigem mitte. Tänapäeva masintõlge on hea, kuid müügitekstid, brändi hääl ja juriidilised osad vajavad keeleinimese kontrolli. Kohmakas tõlge võib usaldust vähendada rohkem, kui keel juurde toob.
Kas Eestis on tähtsam vene või inglise keel?+
Sõltub sihtrühmast. Kohalikul siseturul on vene keel paljudes piirkondades ja teenustes tähtsam kui inglise. Ekspordi, turismi ja rahvusvaheliste klientide puhul on inglise keel esikohal. Otsustage selle järgi, kes teie kliendid päriselt on.
Kas mitmekeelsus aitab SEO-d?+
Jah, kui see on tehtud korralikult. Iga keel võib tuua oma otsinguliikluse, kui hreflang on õige ja sisu päriselt tõlgitud. Poolik või automaatne tõlge ilma struktuurita võib aga pigem segada kui aidata.