Kodulehe varukoopiad: kuidas mitte kaotada aastat tööd
Varukoopia on asi, mille olemasolu kõik eeldavad ja mille toimimist keegi ei kontrolli. Küsimus ei ole selles, kas midagi kunagi katki läheb, vaid selles, kui palju tööd te siis kaotate ja kui kaua taastamine võtab. Vaatame, mis päriselt juhtub, mida varundada ja kuidas kontrollida, et koopia ka tegelikult töötab.
Mis saidiga tegelikult juhtub
Kõige levinum stsenaarium ei ole häkkimine, vaid tavaline inimlik viga. Keegi kustutab lehe, kirjutab teksti üle või teeb muudatuse, mis lõhub kujunduse, ja tagasi keerata ei ole midagi.
Teine sagedane juhtum on ebaõnnestunud uuendus. WordPressi plugin uueneb, midagi läheb konflikti ja sait annab valge ekraani. Kui varukoopiat ei ole, algab tundide pikkune tõrkeotsing selle asemel, et minutiga eelmine seis taastada.
Kolmas on turvaintsident. Vananenud plugin või nõrk parool annab kellelegi ligipääsu, saiti lisatakse võõrast sisu ja puhastamine ilma puhta koopiata on aeganõudev ja ebakindel.
Neljas, mida keegi ei oota, on konto ise. Arve jääb maksmata, domeen aegub või hostingupakkuja sulgeb konto, ja kõik andmed on ühes kohas kinni.
Ja viies on lihtsalt riistvara. Serverid lähevad katki, ja see on hostingupakkuja probleem ainult siis, kui tal endal koopia olemas on.
Ühine joon on see, et kõigil neil juhtudel on lahendus sama: korralik varukoopia teisaldab probleemi kriisist ebamugavuseks.
Mida täpselt varundada
Sait koosneb kahest osast ja mõlemat on vaja. Ainult ühe olemasolu ei võimalda taastamist.
- Failid: teemad, pluginad, üleslaaditud pildid ja dokumendid, kohandatud kood, konfiguratsioonifailid.
- Andmebaas: kogu sisu, ehk lehed, postitused, tooted, tellimused, kasutajad, seaded.
Kõige valusam kaotus on tavaliselt just andmebaas, sest failid on sageli kuskil arendaja arvutis või versioonihalduses olemas, aga kolme aasta sisu ei ole kuskil mujal.
E-poe puhul on eraldi tähelepanu väärt tellimused ja kliendiandmed, mis muutuvad iga tunniga. Sisusaidil võib päevane koopia olla piisav, e-poel ei ole.
Ärge unustage asju, mis saidi sees ei ela: domeeni ja DNS-i seadistus, e-posti postkastid, SSL-i seadistus ja ligipääsuandmed. Neid ei ole failides ega andmebaasis, kuid nendeta ei saa saiti uues kohas tööle.
Praktiline lisa: hoidke ühes dokumendis kirjas, kus mis asub. Hostingupakkuja, domeeniregistripidaja, analüütika kontod, e-posti teenus. Kriisiolukorras on see nimekiri sama väärtuslik kui koopia ise.
Kui tihti ja mitu koopiat alles hoida
Sagedus peaks vastama sellele, kui palju tööd te olete nõus kaotama. See on ainus mõistlik mõõdupuu.
Sait, mida muudetakse harva: kord nädalas on täiesti piisav.
Sait, kus ilmub regulaarselt uus sisu: kord ööpäevas.
E-pood: vähemalt kord ööpäevas, aktiivse müügi puhul mitu korda päevas, sest kaotatud tellimused tähendavad kaotatud kliente.
Enne iga suuremat muudatust: alati eraldi koopia, isegi kui automaatne süsteem töötab. Enne pluginate uuendamist, teema vahetust või versiooniuuendust võtab see minuti ja säästab tunde.
Säilitusaeg on sama tähtis kui sagedus. Kui hoiate ainult viimast koopiat ja avastate nädal hiljem, et midagi on katki olnud juba kümme päeva, on ainus koopia juba katkine. Mõistlik miinimum on seitse päevast koopiat pluss neli nädalast, e-poel lisaks veel paar kuist.
Kus koopiat hoida
Reegel, mida kasutavad kõik, kes on kunagi andmeid kaotanud, kannab nime kolm-kaks-üks. Kolm koopiat, kahes erinevas kohas, neist üks väljaspool serverit.
Sama serveri peal olev koopia kaitseb inimliku vea eest ja ei kaitse serveri enda vastu. Kui hostingukonto suletakse või server sureb, kaob koopia koos saidiga.
Väline hoiukoht võib olla pilveteenus, teine server või lihtsalt kettaseade kontoris. Tähtis on ainult see, et see ei sõltuks samast kontost ja samast maksest.
Kontrollige, kus koopiad füüsiliselt asuvad. Euroopa Liidus asuv hoiukoht lihtsustab isikuandmete küsimust märkimisväärselt, eriti kui koopias on kliendiandmeid, mis e-poe puhul alati on.
Ja kohelge varukoopiat sama tundlikuna kui saiti ennast. Koopia sisaldab andmebaasi koos kasutajate ja tellimustega, nii et see peab olema paroolikaitsega ja soovitatavalt krüpteeritud. Avalikus kaustas lebav varukoopia on turvaauk, mitte turvameede.
Miks hostingu varukoopia üksi ei ole piisav
Peaaegu iga hostingupakkuja lubab varukoopiaid ja see on hea, kuid selle lubaduse sisu on tihti kitsam, kui klient arvab.
Kontrollige kolme asja: kui tihti koopia tehakse, kui kaua seda hoitakse ja kas taastamine on tasuta. Vastused üllatavad üllatavalt tihti, näiteks koopia kord nädalas ja säilitusaeg seitse päeva.
Peamine puudus on siiski see, et koopia asub samas süsteemis, mis võib ise probleemi allikaks olla. Kui konto suletakse või pakkuja juures midagi juhtub, ei ole te enam olukorra peremees.
Teine puudus on kontrolli puudumine. Te ei tea, millal koopia tehti ja mida see täpselt sisaldab, enne kui vajate seda, ja siis on hilja küsida.
Mõistlik ülesehitus on kahekihiline: hostingu automaatne koopia kui mugav esimene abi ja teie enda sõltumatu koopia kui tegelik kindlustus. Teise kihi tegemiseks on WordPressil hulk pluginaid, mis saadavad koopia automaatselt pilve, ja kohandatud saidi puhul teeb sama ühe skriptiga arendaja.
Ja kirjutage kuskile üles, kes vastutab. Varukoopia, mille eest ei vastuta konkreetne inimene, on tavaliselt see, mis vaikselt kaks aastat tagasi katki läks.
Kõige tähtsam samm: proovige taastamist
Varukoopia, mida ei ole kunagi taastatud, on lubadus, mitte kindlus. Ainus viis teada saada, kas see töötab, on see läbi teha.
Tehke seda vähemalt kord aastas ja pärast iga suuremat muudatust saidi ülesehituses. Taastage koopia eraldi testkeskkonda ja vaadake, kas sait päriselt käivitub.
Kontrollige taastatud saidil neli asja: kas avaleht töötab, kas sisu on tervikuna olemas, kas pildid on kohal ja kas sisselogimine toimib. Kõige sagedasem üllatus on puuduvad pildid, sest koopia hõlmas ainult andmebaasi.
Mõõtke, kui kaua taastamine võttis. See number on teie tegelik seisakuaeg kriisi hetkel ja seda on parem teada rahulikul teisipäeval.
Kirjutage protsess lühidalt üles: kus koopia asub, milliste tunnustega ligi pääseb, millises järjekorras taastada. Kriisi ajal ei ole aega meenutada ja sageli teeb taastamist keegi teine kui see, kes süsteemi seadistas.
See on kogu artikli juures kõige rohkem eiratud ja kõige olulisem punkt. Suurem osa varukoopia õudusjuttudest ei alga sellest, et koopiat ei olnud, vaid sellest, et koopia oli olemas ja ei töötanud.
FAQ
Kui tihti peaks kodulehe varukoopiat tegema?+
Sagedus peaks lähtuma sellest, kui palju tööd te olete valmis kaotama, sest just nii palju te kaotate: harva muudetava tutvustava saidi puhul piisab nädalasest koopiast, regulaarselt ilmuva sisuga saidil on õige ööpäevane, ja e-poes, kus iga tund toob uusi tellimusi ja kliendiandmeid, peaks koopia tekkima vähemalt korra ööpäevas ning aktiivse müügi korral sagedamini. Sagedusest sama tähtis on säilitusaeg, sest kui hoiate ainult viimast koopiat ja avastate probleemi nädal hiljem, on ka ainus koopia juba katkine, mistõttu mõistlik miinimum on seitse päevast ja neli nädalast koopiat. Sellele lisandub üks reegel, mis kehtib alati: enne iga uuendust, teema vahetust või suuremat muudatust tuleb teha eraldi koopia käsitsi, sest just seal tekib enamik probleemidest.
Kas hostingupakkuja varukoopiast piisab?+
Enamasti mitte, ja põhjus ei ole selles, et pakkuja koopia oleks halb, vaid selles, et see asub samas süsteemis, mis võib ise probleemi allikaks olla, nii et konto sulgemine, maksehäire või pakkuja enda tõrge võtab koopia koos saidiga. Enne sellele lootma jäämist tasub küsida kolm konkreetset asja, nimelt kui tihti koopia tehakse, kui kaua seda säilitatakse ja kas taastamine on tasuta, sest vastuseks on üllatavalt sageli kord nädalas, seitse päeva ja tasuline taastamine. Mõistlik lahendus on kahekihiline süsteem, kus hostingu koopia on mugav esimene abi kiirete probleemide jaoks ja teie enda sõltumatu koopia mõnes muus kohas on tegelik kindlustus, mis toimib ka siis, kui pakkujaga endaga midagi juhtub.
Mida teha, kui varukoopiat ei ole ja sait läks katki?+
Kõigepealt ärge muutke enam midagi, sest paanikas tehtud parandused kirjutavad sageli üle just selle, mille pealt oleks veel midagi päästa saanud, ja tehke kohe praegusest katkisest seisust koopia, nii halb kui see ka ei ole. Seejärel küsige hostingupakkujalt, kas neil on serveripoolne koopia, sest üsna sageli on olemas ka siis, kui klient sellest ei tea, ja paljudel on lisaks nõudmisel taastatav koopia, mida paketi kirjelduses ei mainita. Kui koopiat kuskilt ei leia, on sisu osaline taastamine siiski võimalik Google'i vahemälust ja Internet Archive'i kaudu, mis nõuab käsitsi tööd, kuid päästab tavaliselt tekstid ja lehestruktuuri, ning esimene asi, mida pärast taastamist teha, on varukoopiate seadistamine, sest teist korda see õnnestumine ei kordu.